Postitused
Champagne Marie Courtin ja Champagne Piollot – perepärandist biodünaamilise grower-šampanja eestvedajateni
Polisot’ küla Côte des Bar’i alampiirkonnas Aube’is on koduks ühele silmapaistvale veiniperekonnale. Seal tegutsevad õlg õla kõrval abikaasad Roland Piollot ja Dominique Moreau, mõlemad iseseisvad šampanjatootjad – vastavalt Champagne Piollot ja Champagne Marie Courtin. Kuigi nende majad kannavad eri nimesid ja neil on oma eripärad, ühendab neid sügav austus traditsioonide vastu, kirg biodünaamilise viinamarjakasvatuse vastu ning pühendumus väljendada Champagne’i terroir’d kõige ehedamal kujul.
Ajalugu ja perekondlik pärand
Champagne Piollot on mitme põlvkonna pärandiga veinimaja, mille juured ulatuvad 19. sajandi keskpaika. Piollot’de perekonna viinapuud asuvad peamiselt Polisot’ ümbruses ning just selles külas juhtis Roland Piollot’ vanavanaisa 1911. aastal Aube’i veinitootjate kuulsat mässu, millega nõuti Aube’i piirkonna tunnustamist ametliku Champagne’i osana. Sellest ajast saati on Aube’i aladel ennast kehtestanud uus veinikasvatajate põlvkond, kuhu kuulub ka Roland – neid iseloomustab dünaamilisus ja püüe ehtsuse poole. Roland ise naasis perevaldustele 1986. aastal ning otsustas hakata veine oma nime all pudeldama. Tema isa oli varem üles harinud ja uuesti istutanud perekonna viinapuuaedu traditsioonilise massalselektsiooni meetodil, säilitades ka haruldasi viinamarjasorte nagu Pinot Blanc ajal, mil paljud naabrid asendasid need Pinot Noir’ ja Chardonnay’ga. Roland jätkas seda pärandit, hoolitsedes viinapuude mitmekesisuse eest – nende 8,5-hektarisel valdusel kasvab lisaks valdavale Pinot Noir’le ka piirkonnas ebatavalisi marju nagu Arbane ja vanad Pinot Blanc’i põllulapid.
Champagne Marie Courtin sündis aga hoopis uue, isikliku projektina. Dominique Moreau rajas oma tillukese 2,5-hektarise veinimõisa alles 2005. aastal, pühendades selle oma esiemale – ta pani majale nime oma vanaema Marie Courtini järgi, keda Dominique nimetab hellitavalt “maa inimeseks”. Sellest esimesest aastakäigust alates seadis Dominique eesmärgiks valmistada veine põhimõttel “üks aed, üks sort, üks aastakäik” – iga tema šampanja pärineb konkreetselt viinapuuaiast, ühest viinamarjasordist ja ühest aastakäigust, ilma segude ja kindla maja stiili tagaajamiseta. See lähenemine tähendas sisuliselt traditsiooniliste šampanjamaja tavadest eemaldumist, kus erinevate aedade, sortide ja aastakäikude segamine ühtlase maitse nimel oli norm. Dominique’i filosoofia – nagu paljudel teistel kasvatajast šampanjameistritel – on vastupidine: “maja stiil” on terroir ise, iga viinapuuistanduse unikaalne karakter. Nii on ka Roland ja Dominique’i ühine tütar Jeanne kasvanud üles selles vaimus ning liitunud hiljuti pereettevõtmistega, viies pärandit edasi juba kuuenda põlvkonnana.
Üleminek biodünaamikale
Mõlemad majad on olnud teerajajad Champagne’i rohelises revolutsioonis. Roland Piollot viis perekonna viinamarjaaiad 2009. aastaks täielikult mahepõllundusele üle, loobudes üleöö keemilistest väetistest ja taimekaitsevahenditest. See oli murranguline muutus – senine standardne lähenemine (tüüpilise Brut, rosé ja aastakäigušampanja valikuga) asendus terroir-keskse filosoofiaga. Piollot’ pere otsustas keskenduda kolmele üksikviinapuu aiast ja ühest sordist tehtud cuvée’le: Pinot Noir’st valmistatud “Côme des Tallants”, Chardonnay’st “Champs Rayés” ning kohaliku uhkusena 100% Pinot Blanc’ile pühendatud “Colas Robin”. Need veinid, nimetatud vastava põllu või eripära järgi, tõid esile iga kasvukoha isikupära. Pidev püüdlus keskkonnasõbralikkuse poole viis selleni, et 2020. aastal omistati Piollot’dele ka ametlik Demeteri biodünaamiline sertifikaat.
Dominique Moreau alustas oma valduste ümberkujundamist kohe algusest peale. Juba esimesed Champagne Marie Courtin aastakäigud valmistati täielikult biodünaamiliselt kasvatatud viinamarjadest. Ta laskis kuuel aastal sammhaaval oma väikesed Pinot Noir’ põllud ümber treenida, kuni kõik read olid keemiavabad ja elasid kooskõlas ümbritseva ökosüsteemiga. Nii Piollot’ kui Marie Courtini viinaaedu hooldatakse käsitsi – rohimist, harvendamist ja saagikoristust tehakse inimkätega masinate asemel. Sünteetiliste väetiste asemel kasutatakse loomset komposti (nt lehmasõnnik kompostitakse) ja taimseid tõmmiseid; Dominique lisab oma kompostile koguni palderjanilille ekstrakti, et taimede vastupanuvõimet tõsta. Keemilisi taimekaitsevahendeid ja herbitsiide ei pruugita üldse – haiguste ennetamisel tuginetakse biodünaamilistele preparaatidele (nt ränikivi preparaat) ja viinapuude loomulikule immuunsusele. Nii Piollot kui Moreau on saavutanud ametliku mahesertifikaadi (Ecocert) ning Dominique sai lisaks ka rahvusvahelise Demeter-sertifikaadi kinnituseks, et tema toodang on täielikult biodünaamiline.
Terroir ja veinistiil
Côte des Bar piirkonna muld on eriline – lubjakivi ja mergli segune Kimmeridži ajastu pinnas meenutab pigem Burgundia Chablis’d kui traditsioonilist Montagne de Reims’i pinnast. See annab siinseile veinidele erilise mineraalsuse ja soolaka joonise. Just seda iseloomu soovivad Roland ja Dominique oma šampanjades esile tuua. Kui suured šampanjamajad ajavad kindlat “maja stiili”, segades eri piirkondade saake, siis grower-šampanja liikumisevaimus lasuvad Piollot’ ja Marie Courtini veinide isikupära nende endi põldudel. Roland Piollot on öelnud, et igal aastakäigul ja viinapuul on oma lugu jutustada – seetõttu valmistab ta suurema osa šampanjadest ühe aasta saagist, ühe sordi marjadest ja sageli isegi ühe kindla põllu viljast. See võimaldab eristada iga aastakäigu nüansse, selle asemel et segada need ühtlaseks maitseks kokku. Samasugust põhimõtet järgib ka Dominique: tema jaoks on terroir kuningas, iga viinapuuistandus toimib iseseisva tegelasena veinipudelis.
Mõlema tootja veinivalmistamise võtted teenivad eesmärki tuua klaasi puhas loodus. Kääritamine toimub looduslike pärmidega, mis elavad viinamarjadel – Dominique on lausa eraldanud pärmikultuure oma aedadest ning kasutab neid nii esmase kui teisese käärimise jaoks. Väävlit ei lisata või kasutatakse seda minimaalselt: Piollot’ ja Moreau veinikeldrites valmivad veinid sageli täiesti lisasulfitita, kuna nad usuvad, et väävel summutaks veini elavuse ja isikupära. Osa veine laagerdub tammevaatides – Roland kasutab traditsioonilisi Champagne’i tammevaate ja -foudre’ mõõdukalt, Dominique aga kääritab osa cuvée’sid vanades väikestes Burgundia vaatides, mis annavad veinile leebelt hingamisruumi. Dosage – suhkru lisamine on samuti viidud miinimumini või nullini. Enamik nende šampanjasid on brut nature või väga väikese dosage’iga, et miski ei varjutaks terroir’ puhtaid maitsenüansse. Tulemusena on veinid tihti äärmiselt kuivad, karge happe ja särtsaka iseloomuga, tuues esile Champagne’i natuke metsikuma poole.
Dominique Moreau šampanjad ongi tuntud oma jõulise iseloomu poolest – neid on kirjeldatud koguni “elektrilisteks ja filigraanseteks, sügavalt mineraalsete soolakristallidega veinideks”. Kogu see intensiivsus peitub siiski elegantse vormi sees: veinid avanevad aegamööda, klaasis hingates, ja tasakaalustavad võimsuse peene happesuse ning kivise puhtusega. Algul võivad mõned Marie Courtini aastakäigud tunduda suletud, ent pärast esimest pokaali hingamist “plahvatavad” aroomidena, tuues esile pähkliseid ja brioche’i noote, mis põimuvad puuviljase tuumaga. Roland Piollot’ veinid on samamoodi ehedate maitsetega – tänu massalselektsiooni vanadele viinapuudele on mahlakuse kontsentratsioon kõrge, mullas peituv kriidine noot kandub veini ja annab šampanjadele sirgjoonelise, “ausalt väljendatud” karakteri. Nende šampanjade mull on sageli peenem ja integratsioon veiniga loomulik, jättes suhu pika ja puhta järelmaitse. Tegemist on šampanjadega, mis pole pelgalt aperitiivijoogid, vaid täieõiguslikud gastronoomilised veinid, mis suudavad lauas keerukaid roogi täiendada.
Kuulsaimad cuvée’d
Nii väikese Champagne Marie Courtini kui ajaloolise Champagne Piollot’ portfellis on mitmeid hinnatud veine, mis on kogunud tuntust sommeljeede ja veinigurmaanide seas. Dominique Moreau jagab oma tillukest (ainult umbes 12–15 tuhande pudelini küündivat) aastaproduktsiooni mitmeks eriliseks cuvée’ks, millest igaüks kannab sümboolset nime. Suurim osa veinist jaguneb kahe Blanc de Noirs’i vahel: “Résonance” ja “Efflorescence”. Mõlemad on 100% Pinot Noir’st, kuid esimene käärib roostevabast terasest mahutites ning küpseb pudelis setetel 36 kuud, teine aga käib läbi tammevaadi 12 kuud ning lebab pärmisettel 36 kuud. Résonance pärineb künka ülaosast ja pakub teravamat happesust ja mineraalsust, samas kui Efflorescence’i viinamarjad kasvavad madalamal nõlval, kus marjad saavutavad suurema jõu – Dominique on öelnud, et see põld “annab veinile rohkem väge ja potentsiaali”. “Concordance” on kolmas oluline vein – samuti Pinot Noir’st Blanc de Noirs, ent eripäraks on see, et vein valmistatakse täiesti ilma lisaväävlita. See null-sulfitiga ekstra brut šampanja kinnistas Dominique’i mainet osava veinimeistrina, näidates, et ta oskab veini “taltsutada” ka täiesti naturaalsel moel. Lisaks nendele valmistab Marie Courtin imeväikeses koguses Blanc de Blancs’i: tammevaadis laagerdunud Chardonnay kannab nime “Eloquence”, Chardonnay-Pinot Blanc’i segu “Présence” rõhutab haruldase Pinot Blanc’i noote. Samuti on valikus kaks ainulaadset rosé de saignée stiilis roosat šampanjat, “Indulgence” ja “Allégeance”, mis valmivad lühikese kestakontaktiga Pinot Noir’st ja on samuti väävlivabad. Iga nimetatud cuvée peegeldab Dominique’i spirituaalseid tõekspidamisi – näiteks “Résonance” viitab maa ja taeva energiatasakaalule, mis mõjutab viinapuu kasvamist, “Efflorescence” sümboliseerib pidevat arengut ja õide puhkemist, vihjates selle veini võimele areneda aja jooksul pudelis. Need poeetilised nimed annavad mõista, et tegu pole tavaliste masstoodangu šampanjadega, vaid tõeliste kultusveinidega, mida naudivad asjatundjad.
Roland Piollot’ majas on valik veidi laiem, kuid mõned eristuvad cuvée’d on kujundanud nende mainet. Pärast mahepöördele siirdumist hakkas Piollot keskenduma ühele viinamarjale ja ühele aiakrundile korraga. Nii sündisid “Côme des Tallants” – 100% Pinot Noir, mis kasvab lõunakaarde küünitaval Côme des Tallants’ mäenõlval Polisot’ lähistel; “Champs Rayés” – puhas Chardonnay viinamarjaaiast, mida läbib kaks eri värvi merglikihistut (andnud nimeks “triibuline põld”); ning “Colas Robin” – haruldane 100% Pinot Blanc’i šampanja vanast 1955. aastal istutatud viinamäest. Viimane on eriti tähenduslik, sest Pinot Blanc on Champagne’is peaaegu kadunud sort – Piollot’d hoidsid seda elus, kui teised ümberringi välja juurisid, ja nüüd pakub see vein erilise nostalgilise elamuse. Lisaks nendele lipulaevadele valmistab Piollot ka Brut Réserve’i (salajase seguveini vanadele püsiklientidele, mälestus Roland’i isa ajast) ning väiksemates kogustes rosé’d nimega “Les Protelles”, mis valmib traditsioonilise kestamatseratsiooni Pinot Noir’st, andes marjase ja strukturiseeritud roosa šampanja. Samuti on neil erandlik “Mepetit” nime kandev Pinot Meunier’ šampanja – kuigi Meunier’d on Aube’is napilt (vaid ~6% Piollot’ istandustest), soovis pere esile tõsta ka seda tihti alahinnatud marja omaette cuvée’s. Kõiki Piollot’ šampanjasid ühendab ühine joon: need veedavad pudelis pärmisettel väga kaua, sageli 4–6 aastat, enne kui need settelt eemaldatakse ja vähese või null-dosage’iga pudeldatakse. Selline kannatlikkus laagerdamisel annab veinidele sügavuse ja peene mullitekstuuri, mida on võrreldud suurte majade prestige cuvée’dega, kuid maitsetes on tunda koduse viinamäe hingust.
Mõju grower-šampanja liikumisele
Roland Piollot ja Dominique Moreau on tänaseks saanud Champagne’i väikeste tootjate liikumise ikoonideks. Nende töö Côte des Bar’is – piirkonnas, mida kunagi peeti kõrvaliseks – on näidanud, millist kvaliteeti ja iseloomu võib saavutada, kui vein valmib viinamarjakasvataja käe all algusest lõpuni. Aastakümneid keskendus Champagne’i tööstus suurtöösturite poolt dikteeritud võtetega massilisele toodangule, ent Piollot’ ja Marie Courtini edulood tõestavad, et ka teises äärmuses – väikesemahuline, mahepõllunduslik, terroir’dest lähtuv tootmine – sünnib tipptaset. Tänaseks on Champagne’i biodünaamiline liikumine jõudsalt kanda kinnitanud just tänu sellistele majadele nagu Vouette et Sorbée, Piollot ja Marie Courtin, kes on oma eduga teed näidanud. Paljud nooremad veinimeistrid üle kogu Champagne’i (eriti just Aube’i kandis) on neist inspiratsiooni saanud ja pöördunud loodushoidlike meetodite poole.
Kuigi Dominique ja Roland müüvad suure osa oma veinidest välismaale – tõepoolest, umbes 80% Champagne Marie Courtini toodangust leiab tee väljapoole Prantsusmaad –, on ka kodumaal hakatud järjest enam mõistma nende šampanjade väärtust. Nende kuulumine kasvatajate ühendustesse (Dominique on aktiivne liige näiteks terroir-veine propageerivas rühmituses Terres et Vins de Champagne) ning regulaarsed esinemised erialamessidel on aidanud muuta suhtumist. Kui keegi veel kahtleb, on suurtest näidetestki õppida: prestiižne Cristal šampanja on nüüdseks suures osas biodünaamiliselt kasvatatud marjadest valmistatud, mis kinnitab, et Champagne’i “roheline pööre” on täies hoos. Piollot’ ja Marie Courtini panus seisneb aga eelkõige selles, et nemad tegid seda sammu juba siis, kui see polnud trend, vaid pelgalt veendumus. Nende poolt viljeletud veinifilosoofia – austada maad ja traditsioone, julgeda katsetada väikeste partiidega ning panna kvaliteet kvantiteedist ettepoole – on olnud inspiratsiooniks paljudele.
Champagne Piollot ja Champagne Marie Courtin lugu on kahelt poolt vaadates justkui ühe medali kaks külge. Ühel pool on põlvkondade pikkune pärand ja kogemus, teisel pool värske pilk ja innovaatiline vaim. Koos on Roland Piollot ja Dominique Moreau näidanud, et Champagne’i tulevik kuulub neile, kes julgevad olla truud oma maa hingele. Nende biodünaamilised šampanjad, täis karakterit ja elujõudu, kinnitavad, et väike pereveinimaja võib seista ühel pulgal suurte nimedega – ja vahel neid isegi varjutada –, kui taga on siiras kirg ning vankumatu pühendumus kvaliteedile ja loomulikkusele.