Veinisõnastik

Blanc de Blancs

Valge šampanja ainult valgetest viinamarjadest, enamasti Chardonnay’st.

Vaata ka: Blanc de Noirs

Blanc de Noirs

Valge šampanja tumedatest viinamarjadest (Pinot Noir, Pinot Meunier). Marjad pressitakse õrnalt, et mahl jääks heledaks. Blanc de Blancs ja Blanc de Noirs kirjeldavad viinamarjade värvi, mitte veini magusust ega kvaliteeti.

Vaata ka: Blanc de Blancs · Rosé de saignée

Rosé de saignée

Roosa šampanja, mille valmistamisel leotatakse tumedaid viinamarju koos kestadega ning osa värvunud mahlast eraldatakse käärimiseks. Teine levinud meetod on valge ja punase veini segamine.

Vaata ka: Rosé de macération · Blanc de Noirs

Rosé de macération

Roosa šampanja, mille värv ja osa maitsest pärinevad tumedate viinamarjade kestadega kokkupuutest. Erinevalt saignée-meetodist ei pea mahla eraldi välja laskma.

Vaata ka: Rosé de saignée

Aastakäiguta

NV, sans année, BSA

Šampanja, mille valmistamisel võib segada eri saagiaastate veine. Aastakäiku etiketil ei märgita.

Vaata ka: Millésimé · Reservvein

Millésimé

Aastakäigušampanja, mille viinamarjad pärinevad ühest saagiaastast.

Vaata ka: Aastakäiguta · Laagerdumisaeg

Cuvée

Konkreetne vein või segu, mille tootja eraldi nime all pudeldab.

Grand Cru, Premier Cru

Champagne’i ajalooline külapõhine kasvukohtade klassifikatsioon. Grand Cru tähisega on seotud 17 küla ja Premier Cru tähisega 42 küla. Mõnes külas sõltub klassifikatsioon viinamarjasordist. Tänapäeval näitab tähis viinamarjade päritolu, mitte veinile antud kvaliteedihinnet. Mujal, näiteks Burgundias, tähistavad samad mõisted klassifitseeritud viinamarjaistandusi.

Vaata ka: Lieu-dit · RM, NM

Lieu-dit

Traditsioonilise nimega maa-ala või kasvukoht. Ei tähenda automaatselt ametlikult klassifitseeritud üksikviinamäge.

RM, NM

RM (récoltant-manipulant) on šampanjatootja, kes valmistab veini üldjuhul enda kasvatatud viinamarjadest. NM (négociant-manipulant) võib lisaks enda viinamarjadele kasutada ka ostetud viinamarju, virret või veini.

Coteaux Champenois

Champagne’i piirkonna kaitstud päritolunimetusega vaikne ehk mullideta vein. Seda valmistatakse punase, valge ja roosa veinina; tuntumad on Pinot Noirist punaveinid.

Ratafia Champenois

Champagne’i piirkonna kaitstud geograafilise tähisega magus liköör, mille valmistamisel segatakse värske viinamarjavirre veinist või viinamarjadest saadud destillaadiga. Alkohol takistab käärimist ja säilitab viinamarjade loomuliku magususe.

Magnum, Jeroboam

Magnum on 1,5-liitrine pudel ehk kaks tavapudelit. Jeroboam tähendab Champagne’is 3-liitrist pudelit ehk nelja tavapudelit.

Dosaaž

Tavaliselt veinist ja suhkrust koosnev segu, mida lisatakse vahuveinile pärast pärmisette eemaldamist. Dosaaž mõjutab veini lõplikku magusust, kuid etiketil märgitud kuivusklass sõltub valmis veini jääksuhkrust.

Vaata ka: Jääksuhkur · Brut Nature · Pärmisette eemaldamine

Jääksuhkur

g/l

Pärast käärimist veini jäänud suhkrute kogus grammides liitri kohta. Ei ole sama mis dosaaž.

Vaata ka: Dosaaž · Brut Nature

Brut Nature

Non Dosé, Dosage Zéro

Väga kuiv vahuvein, millele ei ole lisatud magustavat dosaaži ja mille jääksuhkrusisaldus on alla 3 g/l. Dosaaži puudumine ei tähenda tingimata, et veinis oleks täpselt 0 g/l suhkrut.

Vaata ka: Dosaaž · Jääksuhkur

Baasvein

Esimese käärimise järel valminud vaikne vein, millest segatakse šampanja.

Vaata ka: Reservvein · Teine käärimine pudelis

Reservvein

Varasemate aastate baasvein, mida hoitakse alles ja segatakse uue aasta veini hulka.

Vaata ka: Baasvein · Aastakäiguta

Coquard-press

Traditsiooniline Champagne’i korvpress, mis pressib marju aeglaselt ja õrnalt.

Looduslikud pärmid

Käärimine algab viinamarjadel ja veinikeldri keskkonnas esinevate pärmidega, ilma kaubanduslikku pärmi lisamata.

Malolaktiline käärimine

Bakterite põhjustatud protsess, mille käigus veinis olev õunhape muundub pehmemaks piimhappeks. See võib vähendada teravat happetunnet ja muuta veini suutunnet. Tegemist ei ole alkohoolse käärimisega.

Teine käärimine pudelis

Baasveinile lisatakse suhkrut ja pärmi ning vein villitakse pudelisse; pärm käärib suhkru ja tekitab mullid.

Vaata ka: Tirage, liqueur de tirage · Pärmisade, pärmisettel küpsemine · Pärmisette eemaldamine

Tirage, liqueur de tirage

Tirage on veini villimine pudelisse teiseks käärimiseks; liqueur de tirage on selleks baasveinile lisatav suhkrut ja pärme sisaldav segu.

Vaata ka: Tirage au moût · Tirage sous liège · Teine käärimine pudelis

Tirage au moût

Traditsioonilise meetodi erivõte, mille puhul kasutatakse teise käärimise alustamiseks viinamarjavirret tavapärase lisatava suhkrulahuse asemel. Virre annab käärimiseks vajaliku suhkru; pärmid peavad samuti olemas olema.

Tirage sous liège

Pudel suletakse teise käärimise ajaks korgiga, mitte tavapärase kroonkorgiga.

Pärmisade, pärmisettel küpsemine

Pärast käärimist jäävad veini pärmirakud ja muud setteosakesed. Pärmisettel laagerdumise ajal võivad tekkida saia, briošši, pähkli ja röstitud küpsetisi meenutavad nüansid. Nende tugevus sõltub veini valmistamisest ja laagerdumise kestusest.

Vaata ka: Laagerdumisaeg · Remuage · Pärmisette eemaldamine

Laagerdumisaeg

Champagne’i reeglite järgi peab aastakäiguta šampanja keldris laagerduma vähemalt 15 kuud ja aastakäigušampanja vähemalt kolm aastat, alates villimisest teiseks käärimiseks.

Remuage

Pudelite järkjärguline keeramine ja kallutamine, et pärmisade koguneks pudelikaela enne eemaldamist.

Vaata ka: Pärmisette eemaldamine · Pärmisade, pärmisettel küpsemine

Pärmisette eemaldamine

dégorgement

Pudelis toimunud teise käärimise järel kogutakse pärmisade pudelikaela ja eemaldatakse. Seejärel pudel täidetakse vajadusel dosaaži või veiniga ning suletakse lõpliku korgiga. Dégorgement’i kuupäev näitab pärmisette eemaldamise, mitte viinamarjade korjamise aega.

Vaata ka: Remuage · Dosaaž

Selitamine ja filtreerimine

Kaks erinevat võtet veini hägususe ja tahkete osakeste vähendamiseks. Selitamisel kasutatakse setteosakeste eemaldamist soodustavaid aineid või meetodeid, filtreerimisel juhitakse vein läbi filtri.

Sans sulfites ajoutés

Ilma lisatud sulfititeta. Ei tähenda, et vein oleks täiesti sulfitivaba, sest sulfiteid tekib ka käärimisel.

Barrique

Väike, 225-liitrine tammevaat.

Vaata ka: Foudre · Œuf de grès

Foudre

Suur puidust veinivaat, sageli mitme tuhande liitri mahutavusega. Suure vaadi puhul puutub veini iga liitri kohta kokku suhteliselt väiksem puidupind kui väikeses vaadis, mistõttu puidu mõju võib olla tagasihoidlikum.

Vaata ka: Barrique

Amfora

Savinõu veini käärimiseks ja laagerdamiseks.

Œuf de grès

Munakujuline kivikeraamiline veinimahuti, mida kasutatakse käärimiseks või laagerdamiseks. See ei anna veinile tammevaadile omaseid puidust pärinevaid aroome.

Terasmahuti, betoonmahuti

Veini käärimiseks ja laagerdamiseks kasutatavad anumad. Roostevaba teras ei anna veinile puidust pärinevaid aroome; betooni soojusomadused ja võimalik hapnikuvahetus erinevad terase omadest.

Terroir

Veini kasvukoha looduslike tingimuste ja inimtegevuse koosmõju: pinnas, kliima, asukoht ja viljelusviisid.

Kimmeridži lubjakivi ja mergel

Geoloogilise ajajärgu järgi nimetatud lubjakivised ja merglised setted, mida leidub paljudes Champagne’i ja Chablis’ viinamägedes. Ei ole iseseisev maitseomadus.

Massvalik

sélection massale

Viinapuude paljundamine mitme valitud emataime materjalist, et säilitada viinamarjaaias geneetilist mitmekesisust. See erineb ühe valitud klooni paljundamisest.

Vaata ka: Pookimata viinapuud

Pookimata viinapuud

Oma juurtel kasvavad viinapuud, mida ei ole poogitud teisele pookealusele. Euroopas on need haruldased, sest enamik Euroopa veiniistandusi kasutab viinapuu-juuretäile vastupidavaid pookealuseid.

Maheviljelus ja biodünaamiline viljelus

Maheviljelus järgib kindlaid nõudeid ning piirab väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist, lubades teatud looduslikke ja mineraalseid aineid. Biodünaamiline viljelus kasutab lisaks erilisi preparaate ja viljeluspõhimõtteid. Demeter on üks biodünaamilise tootmise sertifikaate. Sertifitseerimata maheviljelus ei ole sama mis ametlik mahesertifikaat.

Spätburgunder

Pinot Noiri saksakeelne nimi.

Sekt

Saksa vahuvein.

Trocken

Saksa keeles kuiv vein. Tavaliselt kuni 4 g/l jääksuhkrut, kõrgema happesuse korral kuni 9 g/l vastavalt kehtivatele tingimustele.