Clos i Terrasses

1988. aastal, kui Priorat oli veel Hispaania unustatud veinipiirkond, otsustas Daphne Glorian võtta riski, mis muutis veiniajalugu. Pariisis sündinud šveitslanna, noor ja kirglik veinisõber, investeeris oma elusäästud, et osta 17 terrassiga viinamarjaistandus Gratallopsis. Tema sõbrad René Barbier, Álvaro Palacios ja teised olid teda inspireerinud – ning nii sündis üks Priorati “suure viie” veinimajadest.
Daphne projekt sai nime humanist Erasmusest, kelle tööd austas tema teadlasest isa. Clos Erasmus, mille ta lõi minimalistliku veinivalmistamise ja madala saagikuse põhimõtteid järgides, tõusis kiiresti kultusveiniks, saades mitmeid 100-punktilisi hinnanguid ning kinnitades oma koha Hispaania tippveinide seas.

Täna juhib Clos i Terrassesi viinamarjakasvatust biodünaamika ekspert Ester Nin, kes aitab väljendada Priorati kiltkivise terroiri ainulaadsust. Clos Erasmus’e kõrval sündis teine vein – Laurel, mis võimaldab valida ainult parimad vaatide segud grand vin’i jaoks, tagades Clos Erasmus’e kompromissitu kvaliteedi.

Vaatamata rahvusvahelisele nõudlusele on Clos i Terrasses jäänud väikeseks, intiimseks veinimajaks, kus toodetakse vaid umbes 3,000 pudelit aastas. See pole mitte ainult vein, vaid Daphne Gloriani pühendumuse ja Priorati taassünni sümbol.